Vaimne tugevus, enesekindlus ja parem keskendumisvõime – need on oskused, mida saab õige treeninguga arendada. See artikkel on kirjutatud küll treeneritele mõeldes, kuid on kindlasti väärt lugemine igaühele, kes soovib enda vaimse poolega vaeva näha ja seda arendada.
Vaimselt tugev ujuja ei ärritu tagasilöökidest, sest ta teab, et tagasilöögid on ajutised ning ta õpib vigadest ja ebaõnnestumistest, et järgmine kord selle võrra parem olla.
Järgnevalt endise ujuja ja treeningpäeviku YourSwimBook autor Olivier Poirier-Leroy soovitused treeneritele, kuidas ujujate vaimset tugevust treenida.
LASE UJUJATEL HINNATA NENDE ENDA SOORITUSI
See on üks nendest ideedest, mis tundub peaaegu liiga lihtne. Samas, lihtsuses peitubki võlu. Treenerid ilmselt teavad, et lihtsad asjad ongi tihti just kõige efektiivsemad.
Pane treenerina enda ujujad proovile ja lase neil hinnata nende enda pingutusi. Olgu tegemist kiire või aeglase tulemusega, oluline on hinnata just iseenda pingutust. Kui pingutus oli korralik, siis peaks ujuja ennast hästi ja enesekindlalt tundma, olenemata sellest, millist tulemust stopper näitab. Oluline on fookus kellalt eemale tuua.
Üks lihtne viis on hinnata enda sooritust iga trenni lõpus 10-palli skaalal.
LASE UJUJATEL VÄLJA KIRJUTADA KOLM LUBADUST ISEENDALE JA NEID IGAPÄEVASELT LUGEDA
Sihikindel, vaimselt tugev ja enesekindel sportlane ei sünni üleöö. Oluline on selle nimel iga päev vaeva näha, täpselt nagu füüsilise treeningu puhul.
Vaimse tugevuse parendamiseks ei piisa vaid mõnest minutist. Vaja on järjepidevat treenimist, sest mõttemustrite treenimine nõuab aega.
Lubadused iseendale ja nende igapäevane kordamine aitavad kaasa mõtteviisi ja mõttemustri arendamisele.
Selle strateegia maksimaalseks kasutamiseks lase enda ujujatel kirja panna kolm asja, millega nad vees kõige rohkem vaevlevad ning seejärel lase need muuta positiivseteks lubadusteks.
Näiteks “Ma lähen närvi, kui mu trennikaaslased minust kiiremini ujuvad” asemel tuleks kirja panna ja mõelda järgnevale: “See, kui kiiresti ma ujun on praegu ja ka tulevikus alati ainult minu teha.”
LASE UJUJATEL VÄLJA KIRJUTADA MÕTTED ENDA PARIMATEST SOORITUSTEST
Ujujad kasutavad tihti sama rituaali võistlusest võistlusesse – kannavad sama trikood, kuulavad sama muusikat ja söövad samu asju enne võistlusi. Tegelikult peaks aga tööd tegema ka vaimse poolega ehk töötama selle nimel, et saavutada sama emotsionaalne seisund, mis on minevikus edu toonud.
Lase ujujal kirjalikult vastata võimalikult täpselt ja kirjeldavalt järgnevatele küsimustele enda ühe või kahe parima soorituse kohta:
- Milline oli sportlase mõtteviis võistluspäeval?
- Mida sportlane tegi, et ennast võistlusteks häälestada?
- Mis emotsioone sportlane tundis?
- Millele sportlane keskendus?
- Millist strateegiat sportlane enda närvide ja ärevuse kontrollimiseks kasutas?
Võib küsida veel palju muudki. Oluline on, et sportlane küsimustele võimalikult täpselt vastaks. Tähtis on aru saada, millised on varasemalt edu toonud mustrid, mida korrata.
KOKKUVÕTE
Vaimne treening on sama oluline kui füüsiline treening ja see pole miski, millega sportlane üksi peab hakkama saama. Igal treeneril on võimalus enda sportlaste vaimset poolt treenida ja seda arendada. Oluline on seda teha koostöös sportlasega ja ühiselt aru saada, millist vaimset treeningut sportlane vajab ning selle nimel vaeva näha.
Rohkem ideid sportlaste vaimse poole treenimisest leiab swimswam.com lehel ilmunud artiklist.
