Eestis on pikalt räägitud olümpiamõõtmetes ujula loomisest ja paistab, et peagi on see pikaaegne unistus ka teoks saamas. 4. septembril võeti Tallinna linnavalitsuse istungil vastu otsus olümpiaujula rajamiseks Tondiraba jäähalli kõrvale. Olümpiaujula eesmärgiks on leevendada veeaja puudust, aidata kaasa Eesti tippujumise edendamisele ja luua võimalus rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks.
Mis on niinimetatud olümpiaujula?
Olümpiaujulaks kutsutakse ujulat, mis vastab FINA olümpiastandarditele (FINA Olympic Standard Pools) ehk kus on vähemalt kaks basseini: 50-meetrine ja 25-meetrine.
Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks on ette antud radade põhimärgistus ja teatud põhivärvid, mis on vajalikud näiteks teleülekannete seisukohalt. Lisaks sellele tuleb ujula puhul jälgida ka basseini sügavust, radade laiust, stardipukkide nõudeid ja muid olulisi detaile, et seal saaks lisaks treeningutele korraldada ka tipptasemel võistlusi.
Kellele on olümpiamõõtmetes ujulat vaja?
Olümpiaujula leiab kasutust nii harrastajate kui ka saavutussportlaste hulgas, kuid eelkõige vajavad olümpiamõõtmetes ujulat siiski tippsportlased. Selleks, et Eesti tippujujad oleksid võimelised pika raja tiitlivõistlustel ja olümpiamängudel maailma tippudega rinda pistma, on Eestil vaja korralikku ja nõuetele vastavat treeningbaasi.
Tippujumise seisukohast on 25-ja 50-meetrine bassein väga erinevad. Ujumise tulemuslikkust ja riiklikku rahastust jagatakse 50-meetri basseinis ujutud tulemuste järgi. 25-meetrises basseinis tehtud treeningutega on väga raske 50-meetrises basseinis suurepärast tulemust ujuda.
Kuidas muudab olümpiaujula Eesti ujumist?
Eesti ujumises on nii harrastajate kui ka saavutussportlaste hulk pidevas tõusus. Huvi ujumise vastu on pidevas kasvus, kuid samal ajal on tekkinud ka veeaja puudus ehk siis neid, kes ujuda soovivad on rohkem, kui basseinides ruumi ja aega. Basseinide ja infrastruktuuri areng pole harrastajate arvule järgi jõudnud. Olümpiaujula valmimine leevendab seega nii harrastajate kui ka tippujujate veeaja puuduse probleemi.
Tippsportlaste jaoks muutub treeningvõimaluste leidmine lihtsamaks. Kalevi ujula remondis oleku ajal oli olukord, kus Põhja-Eestis polnudki 50-meetrist basseini ja see tähendas, et Tallinna ja Põhja-Eesti tippujujad pidid treenimiseks minema kas Tartusse või välismaale. Olümpiamõõtmetes bassein on eelduseks parematele tulemustele ning annab Eesti tippudele võimaluse treenida konkurentsivõimelistes tingimustes. Olümpiaujula kerkimine aitab kindlasti Eesti tippujumise taseme tõusule kaasa.
Vaieldamatult on oluline ka see, et olümpiaujula annab Eestile võimaluse korraldada rahvusvahelisi tipptasemel võistlusi.
Millal on loota olümpiamõõtmetes ujula valmimist?
Vikerraadiole antud intervjuus võiks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul praeguste plaanide kohaselt olümpiaujula ehitus alata aastal 2021, mis tähendab, et see valmiks aastaks 2025.
Ujumisklubina ootame väga olümpiastandarditele vastava ujula valmimist ja loodame, et kunagi saavad ka meie kasvandikud seal treenida!
