BLOGI

Ujumise mõju kehalistele võimetele

Kehalised võimed saab üldiselt jaotada viieks erinevaks kategooriaks: kiirus, jõud, vastupidavus, painduvus ja koordinatsioon. Selline klassifitseerimine on pärit juba 1930. aastatest. Spordis edu saavutmiseks on vaja neid samu võimeid kombineerida vastavalt ala spetsiifilistele vajadustele. Ujumise keerukus spordialana võibki peituda just selles, et peaaegu võrdset arendamist vajavad kõik kehalised võimed.

1. Kiirus

Ükskõik millist distantsi ujuma minnes alustatakse alati stardihüppest. Puki pealt esimesena minema saamise ja nõnda konkurentide eest ära rebimise eelduseks on head kiiruslikud omadused. Heade kiiruslike omadustega sportlased on ujumismaalimas 50 meetri sprinterid.

2. Jõud

Jõud on vajalik ükskõik millise liigutuse sooritamiseks ja kujutab endas võimet teostada liigutusi vastu takistust. Vesi on õhust umbes 780 korda tihedam, seega ujumistrennis on takistus kohe basseinist võtta, sest just seda vee omadust ära kasutades ongi üldse võimalik edasi liikuda. Samas võib ebaefektiivse tehnika korral saada taksistusest ujuja suurim vaenlane. Lihastele suurema koormuse andmiseks kasutatakse ujumistrennides lestasid ja labidaid. Jõu arendamisel tuleb silmas pidada ka jõu erinevaid liike: maksimaalne jõud, kiiruslik jõud, jõuvastupidavus ja absoluutne jõud.

3. Vastupidavus

Üldine vastupidavus on igasuguse treeningu aluseks. Vastupidavus kehalisel tööl tähendab võimet säilitada vajalikku töö intensiivsust pikema aja jooksul. Pikemate vahemaade ujumine on väga hea aeroobne treening ning arendab vastupidavust. Kõrgeimate vastupidavusomadustega ujujad on staierid, kes ujuvad distantse 800 ja 1500 meetrit ning 5km ja 10km avavees.

4. Painduvus

Painduvusest sõltub liigutuste liikuvuse ulatus, mille määravad liigeste ehitus ning lihaste ja kõõluste venitatavus. Efektiivse tehnikaga ujumine nõuab head liikuvust õlaliigestes ning rinnuli ujumises on oluline ka põlve ja puusaliigese painduvus. Venitusharjutused moodustavad olulise osa ujujate treeningust, et säilitada elastsus lihastes, mis koormustel lühenevad.

5. Koordinatsioon

Koordinatsioon on ujumise jaoks ääretult tähtis kehaline võime, sest määrab suuresti tehnika korrektsuse ja effektiivsuse. Veekeskond on inimese jaoks võõras ning seal edasiliikumiseks tehtavate liigutustega kohanemine vajab head koordinatsiooni. Seega on ujumistreening hea võimalus selle kehalise võime arendamiseks.