BLOGI

5 soovitust paremate eesmärkide seadmiseks

Igal ujujal on unistused ja eesmärgid, mille täitmiseks nähakse iga päev basseinis kõvasti vaeva. Kuigi kõik sportlased lähevad võistlustele sooviga teha hea tulemus, siis sooritusele antav lõplik hinnang sõltub suuresti seatud eesmärkidest. Rahulolu ja positiivne emotsioon saadab vaid neid ujujaid, kes on seadnud kindla sihi. Allpool on mõned näited kuidas seda paremini teha:

1. Tee oma eesmärgid spetsiifiliseks

„Ma tahan ujuda kiiremini“ ei ole tegelikult eesmärk, umbes nagu „saada rikkaks“ või „saada kuulsaks“. Need on väga laiad mõisted ning neist on võimatu juhinduda edaspidiste otsuste tegemisel. Samamoodi ei saa olla eesmärgiks olümpiavõit või koht võistlustel, sest ka need on ebaspetsiifilised sihid. Kuid võib vaadata ja analüüsida, millist tulemust on vaja, et tulla olümpiavõitjaks või võita võistlustelt medal ning selle poole saab juba töötama hakata. „Kiiresti ujuda“ tähendab iga sportlase jaoks midagi erinevat, sõltuvalt nende tasemest. Spetsiifilisema eesmärgi seadmiseks tuleb mõiste „kiiresti“ kvantifitseerida ehk panna sekunditesse ja sajandikkudesse. Kui enne võistlusi on paberile kirja pandud kindel aeg, siis on lihtne hiljem kontrollida, kas eesmärk saavutati või mitte.

2. Loo eesmärgi saavutamiseks raamistik

Nüüd kui meil on kindel siht olemas, peame hakkama mõtlema kuidas selleni jõuda. Lihtsaim viis seda teha on liikuda tagant poolt ette. Alusta oma suurest eesmärgist ja tule hetke olukorrani välja. Millised on vaheetapid, mis tuleb läbida? Võta oma suur eesmärk ning haruta see pisikeste detailideni lahti. Tänu sellele tundub näilistelt võimatu ülesanne järsku tehtavana. Keskendudes üksikasjadele ei satu me paanikasse, kui meid tabavad tagasilöögid ja pea täitub negatiivsete mõtetega nagu „see on võimatu“ ja „ma ei saavuta seda elu sees“. Pole olemas sportlast, kes oleks sellise asja vastu immuunne. Kindla ja detailse plaani olemas olemine hoiab ka rasketel hetkedel fookuse paigas.

3. Õpi eristama tegevusi, mis viivad eesmärgile lähemale nendest, mis seda ei tee

Üks kehakultuurlane ja kuulitõukaja rääkis kunagi loo, kuidas vana TSIKi ühiselamu tuppa astudes nägi oma keskmaajooksjast toakaaslast paks jope seljas vastu radiaatorit toetamas. Küsimusele, et mida sa õieti teed praegu, oli teine kurjalt higipull otsaees vastanud: „Trenni teen!!!“ Tähtsis on aru saada, et vastu radiaatorit kükitamise tõttu higistamine ei ole sama, mis jooksurajal jalgadele valu andmine ning kellestki kiiremat jooksjat ei tee. Samamoodi ei aita ujulas lihtsalt kohal viibimine võistlustel paremini ujuda. Selleks tuleb iga basseinis veedetud väärtuslik sekund täita tegevustega, mis viivad sportlase eesmärgile lähemale. Aeg on sportlase jaoks kõige väärtuslikum asi. Tulla 20 minutit enne trenni basseiniäärde selleks, et seal niisama seista ja käsi küljepeal õõtsutada, on 20 minutit raisatud aega. Õpi targalt aega kasutama!

4. Jälgi oma edenemist

Kui kindel eesmärk on paigas, plaan selle saavutamiseks on loodud ning on teada täpselt, millised tegevused on selleks vajalikud, siis tuleb hakata jälgima edasiliikumist. Sellel on mitu funktsiooni. Esiteks hoiab see motivatsiooni kõrgel. Nähes nädalast nädalasse tulemuste paranemist treeningul saame innustust rohkem pingutamiskeks, et ujuda veel kiiremini. Teiseks on progressil silma peal hoimine oluline ületreeningu vältimiseks. Kui on näha, et vaatmata suurele basseinis kogetud vaevale jäävad ajad stopperil aeglasemaks, on hea hetk teha väike paus ja lasta kehal taastuda. Kolmandaks aitab edenemise jälgimine luua realistlikumaid eesmärke. See ei tähenda, et eesmärgid peavad olema igavad ja lihtsasti saavutatavad, kuid liiga kõrge sihi sedamine on kindel viis pettumuse kogemiseks.

5. Õpi hindama seda, mis toimib

Iga treening on oma olemuselt eksperiment, mille tulemust keegi ette ei tea. Võib teha eeldusi, kuid lõpliku hinnangu saab anda ainult pärast koormusest taastumist. Mõnikord saavutame soovitud tulemuse, teinekord jääme sellest väga kaugele. Seega tuleb analüüsida iga treeningut eraldi ning sealt välja filtreerida need tegevused, mis vajalikku resultaati ei toonud.

Nüüd, kui oskame paremini sihti seada, tuleb minna basseini ja hakata samm sammult oma eesmärgi poole püüdlema. Iga päev sportlase elus on lahing iseendaga ning selleks, et võita sõda, tuleb välja töötada strateegia. Edukamad on need, kes tulevad välja kõige parema plaaniga takistuste ületamiseks.