UUDISED

Endine tippujuja Kätlin Sepp räägib treeneritööst

Õhtuleht uuris, kuidas töötavad treeneriametis USAs karastunud endised tippujujad Kätlin Sepp, Martti Aljand, Martin Liivamägi ja Ralf Tribuntsov.

USAs Louisiana State’i ülikoolis kõrghariduse omandanud Kätlin Sepp on neli aastat ujumisklubis Orca treeneritööd teinud. „Algul ei plaaninud treeneriks hakata,“ räägib endine tippsportlane otsekoheselt.

„Poleks Merli (Didvig) kutsunud, siis ma ilmselt ei olekski praegu selles ametis. Otsuse pidin langetama üsna ruttu. Mõtlesin, et mis mul ikka kaotada on. Kui töö poleks meeldinud, saanuks selle ära lõpetada. Õnneks nii ei läinud. Äge on vaadata, kuidas algajad või võistlussportlased arenevad.“ 28aastane treener tegutseb Järveküla spordikeskuses, kus ta juhendab koguni 200 hoolealust. „Mul on kümme eri gruppi,“ jutustab farmatseudiks õppiv Kätlin, kelle tööpäev algab 14.30. „Kõige nooremad õpilased on viiesed, aga mul on ka täiskasvanute rühm.“

Mis treeneriameti keeruliseks muudab? „Otseselt midagi rasket polegi,“ vastab Kätlin esimese hooga. „Naudin seda vist nii palju. Ujulasse minnes ei ütle kunagi, et lähen tööle.“ Ta vajub korraks mõttesse. „Kõige raskem on võistlussportlastele treeninguplaani koostamine,“ lisab Kätlin.

„Mõni päev olen tõesti väsinud, kuid tavaliselt annavad lapsed energiat. Trennist lahkun hea tujuga.“

Kas praegused noored on laisad, nagu pahatihti räägitakse? „Pean oma õpilasi kiitma,“ lausub Kätlin. „Nad ei ole kunagi jätnud treeningule tulemata ja neil pole ka motivatsioonipuudust. Selles mõttes on mul vedanud.“

Kasvandikud teavad juhendaja kordaminekuid hästi. 2013. aastal pääses tallinlanna lühiraja EMil 100 m seliliujumises poolfinaali. Ta on püstitanud 25 Eesti täiskasvanute rekordit ja võitnud Eesti meistrivõistlustelt 86 kuldmedalit.

„Loodetavasti olen mõnele eeskujuks ja võibolla panevad mu kordaminekud neid rohkem pingutama.“ Samas hoidub 2013. aastal Eesti parimaks naisujujaks valitud Kätlin õpilaste liigsest koormamisest. Ta tahab, et lapsed naudiksid kogu protsessi ja harjutaksid rõõmuga. „Arvan, et nii võivad nad lõppkokkuvõttes kaugemale jõuda,“ avaldab noor treener oma kreedo.

Täismahus artikli leiab Õhtulehest