TREENINGUD

Sporditund

Väikelaste sporditundi ootame 4–6aastaseid lapsi. Sporditund on lõbus ja mänguline lapse üldfüüsilist võimekust arendav treeningtund. Sporditunni eesmärk on last mitmekülgselt arendada ning erinevaid spordialasid tutvustada mängulise tegevuse kaudu, et vältida varajast spetsialiseerumist spordis. Sporditunnis arendatakse laste põhilisi liikumisoskusi: jooksmine, hüppamine, viskamine, püüdmine, jalaga palli löömine, vedamine, ronimine, roomamine, veeremine. Suur rõhk on koordinatsiooni ja tasakaalu arendamisel.


Väikelaste sporditundi ootame 4–6aastaseid lapsi. Sporditund on lõbus ja mänguline lapse üldfüüsilist võimekust arendav treeningtund. Sporditunni eesmärk on last mitmekülgselt arendada ning erinevaid spordialasid tutvustada mängulise tegevuse kaudu, et vältida varajast spetsialiseerumist spordis. Sporditunnis arendatakse laste põhilisi liikumisoskusi: jooksmine, hüppamine, viskamine, püüdmine, jalaga palli löömine, vedamine, ronimine, roomamine, veeremine. Suur rõhk on koordinatsiooni ja tasakaalu arendamisel.

Sporditunnis arendame kõiki oskusi, kaasates erinevate spordialade elementide tutvustamist, nagu akrobaatika, pallimängud, liikumismängud, kergejõustik, judo, võimlemine jt.

Kuna koolieelikuiga on tundlik aeg põhiliikumiste arendamiseks, siis on oluline selles eas just eesmärgistatud, kvaliteetne, oskuste arendamisele suunatud liikumisõpetus. Sellel ajal on 1) kõige hõlpsam mõjutada kasvu-, küpsemise- ja arenguprotsesse; 2) spetsiifilised mõjustused arengupotentsiaalile kutsuvad esile suurima muutuse; 3) laps on kõige vastuvõtlikum konkreetsete vilumuste omandamiseks.

Väikelapse- ja eelkoolieas lapsed on enamasti positiivselt meelestatud igasuguse liikumistegevuses suhtes. Seetõttu ei tohiks liikumistegevused olla lastele ebahuvitavad ega eale mittevastavad, kuna seeläbi võib järk-järgult süveneda vastumeelsus üldiselt kehalise aktiivsuse vastu. Kui laps ei saa vastavalt oma eakohastele vajadustele joosta, hüpata, püüda, visata ja teiste põhiliste liikumisoskustega tegeleda, siis võivad tal hilisemas elus tekkida piiratud võimalused kehaliseks aktiivsuseks, kuna tal puuduvad vastava tegevuse eeloskused.

On leitud, et väikeste laste liikumisharjumused ja sellega seonduv stimuleerib kognitiivset arengut. Samuti võib väita, et füüsilised ja vaimsed tegevused toetavad ja täiendavad teineteist. Tegevused, mis tugevdavad laste käsi, nagu ronimine, rippumine ja kiikumine, teevad lisaks füüsilisele arengule head ka näiteks kirjutamisoskuse kujunemisele. Palju ühiseid puutepunkte võib leida ka liikumisõpetuse ja matemaatiliste oskuste omandamisel. Liikumistegevus annab hulgaliselt võimalusi tutvuda, kasutada ja kinnistada matemaatikas kasutatavaid mõisteid nagu suur-väike, kõrge-madal, esimene-keskmine-viimane, vähe-palju, aeglane-kiire jne. Ka kujundite kasutamine liikumistegevuses võimaldab tutvustada matemaatikas vajaminevate geomeetriliste kujundite tundmist. Liikumisel ja lugema õppimisel on samuti omavahelised seosed – eneseväljendus, rütmitunnetus, ruumiline asetus. Käe ja silma koostööd aitavad arendada nii liikumis- kui ka kunstitegevused. Üldmotoorikaoskusi läheb vaja näiteks molbertile maalimisel, seinajoonistustel, savi voolimisel; peenmotoorika oskusi kasutatakse pliiatsiga joonistamisel, väikeste pintslitega maalimisel, kääridega lõikamisel ja liimimisel.